Page 134 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

2013:

uued lahendused

Sajandi alguses oli koolis välja töötatud visioon võimalikust arengumude-
list, mille kandev idee oli Erahariduskeskuse raames tervikliku erakapitalil
baseeruva haridussüsteemi väljaarendamine lasteaiast ülikoolini. Asjakoha-
sed äriplaanid lasteaia ja hosteli rajamiseks Ülemistele esitati ka kontsernile,
kuid esitatud kujul need toetust ei leidnud. Hiljem siiski lasteaed, hostel ja
üldhariduskool Ülemistele loodi, kuigi pisut teistsugusel moel.
Aastateks 2012-2013 oli koolil piisavalt ressursse demograafiliste ris-
kide maandamiseks, kuid kahjuks ei osatud ette näha poliitilisi riske tasuta
kõrghariduse kehtestamise tõttu. Kool vajas arvestuslikult täiendavalt igal
aastal ca 100 000 € lisaraha. Tuli leida uusi lahendusi ja turgusid. Väliskapi-
tali sissetoomine ebaõnnestus. Omavahendeid koolil enam ei piisanud. La-
henduse pidid leidma omanikud.
Kooli suuraktsionäri TOOMAS SAALI arvates oli lahendusi kolm:
„Esiteks täiendavad sissemaksed aktsiakapitali. Minul eraisikuna selleks vabu
vahendeid aga polnud ning riske võtta oli üsnagi kaheldav. Lihtsalt nõustuda oma
osaluse vähenemisega polnud mõttekas. Teiseks lahenduseks olnuks kooli tegevu-
se lõpetamine. Keeld omaosalust vähendada tähendanuks kooli lõppu ja sundinuks
Mainorit välja arendama uut kooli. Viimane olnuks muidugi mõeldav, kuid väga
kulukas, tülikas ja ehk ka võimatu. Ja toonuks kaasa tüli. Kolmandaks lahenduseks
oli omaosaluse müük Mainorile. Seades eesmärgiks kooli säilumise ja tulevikuaren-
dused oli see lahendus minu jaoks ainuvõimalik.“
Aastate vältel oli kool oma arengu jaoks ise raha teeninud. Kool on ol-
nud kasumlik kogu aeg, kuni tekkisid mured, mis olid seotud demograafi-
liste ja poliitiliste riskidega. Kui tootmisettevõtetes loetakse stabiilselt heaks
kasumiks umbes 5 % käibest, siis Mainori kõrgkoolis saavutati selline tule-
mus enam-vähem kogu aeg, kusjuures korra jõuti koguni 10protsendilise
kasumini. Sellest piisas kooli jätkusuutlikkuseks ning arenguteks.

132