Page 124 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

Tasuta hariduse mitu nägu

Ettevõtja guido Pärnits on arvanud tasuta haridusest 2021. aastal
nii: „Tasuta kõrgharidusel on mitu aspekti. Ühest küljest on hea see,
et kõrgharidus on tehtud kättesaadavaks ka neile vähekindlustatud
õppuritele, kes ei suudaks oma hariduse eest ise tasuda, kuid kelle
vaimne võimekus kõrgharidust omandada siiski võimaldaks. Teisalt
on tasuta kõrgharidus selline, kus mõni laisem kasutab seda kui
võimalust suuremat tööd tegemata neli aastat kõrgkoolis läbi vedada..
Erakooli seisukohalt on riiklik tasuta kõrgharidus muidugi kahjulik,
kuna erakõrgkoolid pannakse sellega väga ebavõrdsesse seisu. Usun,
et tasuta kõrgharidus lõpeb Eestis varem või hiljem, sest riik lihtsalt ei
suuda seda ülal pidada. Kõrgharidus on ju see koht, kus inimene töötab
enda jaoks välja mingit tulevikukapitali ning selle eest võiks ja peaks
ka maksma. Selle eest ei peaks maksma riik, kes lõpetanute eluteed
enam ei kontrolli. Maailm globaliseerub ning arvan, et me ei peaks riigi
kulul välja koolitama inimesi, kes pärast lõpetamist realiseerivad oma
võimekuse hoopis kusagil teises riigis. Seega on selline riiklik poliitika
natuke vale. Tasuta kõrghariduse andmine on riigile väga kallis lõbu.
Olen kindel, et Eesti majandus seda kohustust viie või kümne aasta
pärast enam kanda ei suuda.“

Tasuta kõrgharidusele ülemineku tõttu tasub ühiskond hariduse
omandamise eest kõigile soovijatele ning see ei sõltu üldsegi sellest, kas ini-
mene on ka võimeline haridust omandama või mitte, kas ta kompenseerib
omandatud hariduse eest midagi, töötades hiljem valitud erialal kodumaal
või rakendab saadud teadmisi ja oskusi hoopis teistes riikides. Seetõttu ongi
meil tänapäeval tõsiseid probleeme, et ei jätku näiteks tervishoiu töötajaid,
arste, õdesid. Ometi on riik neid kõiki ju koolitanud... Kuna suur osa neist
on pärast lõpetamist otsustanud minna välismaale, on riigi loodud ressurss
läinud teatud mõttes kaotsi. Miks ei võiks aga tekkinud hariduspüramiidi
pöörata hoopis teistpidi? Näiteks nii, et kõik saaksid kõrghariduse oman-
dada vaid oma raha eest, kuid kõigil oleks seejuures võimalus saada ka õp-
pelaenu. Kui inimene lõpetab selle laenu toel ülikooli ja asub samal erialal

122