Page 19 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

komponendiks õppeprotsessis on (üli)õpilane ja õppejõud, koos ja eraldi.
Õigemini see, mis nende vahel toimub. Üks ilma teiseta ei saa. Nende vahe-
le jäävad õppekavad, -ained, -metoodika, -keskkond jne. Prioriteetide järje-
kord on tähtis - (üli)õpilane, õppejõud, positiivne majandustegevuse tulem.
Kogu kooli tegevus juhindub (üli)õpilasest ja tema vajadustest. Ärilises sõ-
nastuses võiks öelda, et (üli)õpilane on klient, kes maksab. See ei tähenda
aga kaugeltki mitte diplomi ostmist. Väga positiivset ja igati arvestatavat
suhtumist õpetatavasse tunnustasid Mainori kooli õppurid ise ning tõstsid
seda esile. Nad tundsid ennast eelkõige vajalike inimestena. See lõi aluse
vastastikusele usaldusele.
Hea õppejõud on koolis väga tähtis. Selles mõttes on õppejõud ja
üliõpilane nagu muna ja kana. Hea õppejõud on see, kes suudab oma aine
tudengile mõistetavaks teha. Tark oskab keerulistest asjadest lihtsalt rääki-
da. Õppejõudu võib mingis osas ja ajas asendada ITK ehk arvutipõhine dis-
tantsõpe. Kooli paarikümne aastane kogemus aga näitab, et vaid väga väike
osa üliõpilastest tuleb edukalt toime heade õpimaterjalide ja tehnoloogia
olemasolul ilma õppejõuta. Valdavalt siiski mitte. Mõistlik on leida sobiv
tasakaal. Tasakaal on erinev eri haridustasemetel ja vanuses inimestel.

tooMaS
Saal

„Iga saavutatud eesmärk muutub vahendiks, mille abil saavutada
järgmised eesmärgid. Õppejõud käsitlesidki Mainori Majanduskoo-
lis oma osa mitte kontrollija, käskija või keelaja seisukohalt, aga kui
hindaja ja suunaja. Äärmuslikus variandis ka loengu või õpiku mõtes-
tajana ja sidustajana ümbritsevaga.“

Üks halvemaid asju, mis võib mistahes õppeasutust tabada,
on kujutlus sellest, et kõik ongi juba hästi. Hea on aga
rahulolematus rahuloluga, nagu ka rahulolu rahulolematusega.

Sotsioloogiateadlane Ülo Vooglaid

ValmiSolek nr 1. Start! 17