Page 20 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

Õppejõudusid palgati teistest õppeasutustest ja ettevõtetest. Väga ras-
ke oli aga algul saada kedagi pikaajaliselt täiskohaga tööle. Alles siis, kui
Mainori kool hakkas taotlema koolituslitsentse, võeti tööle põhikohaga õp-
pejõud, täitmaks koolitusüksusele esitatavad minimaalsed nõuded.
Usaldus kooli vastu tekkis juba algaastail Rakveres. Seda kujundas
Mainori maine ja usaldusväärsus ühiskonnas ning pakutava uudsus, vaja-
likkus, huvitavus, praktilisus.
Tasakaalu puuduvate ressursside ja kaugeleulatuvate ideede vahel
kooli arengus aga ei tekkinudki. Tegelikult peavadki ideed ja unistused
võimalustest ees käima. Vastasel juhul mandutakse. Teatud õhkõrn tasa-
kaal tekkis ehk alles 2002.aastal seoses MMI müügiga ja aastaks 2010 edu-
ka majandustegevuse tulemuse ning kooli rahvusvahelise tunnustamise
tõttu.

Kaasamõtlejad ja toetajad

Tolleaegsetest Mainori töötajatest olid kaasamõtlejad või idee
toetajad Ülo Pärnits, Mihhail Didõk, Mart repnau, Kalev Järvela,
Jüri Loss, Ülle Pihlak, Aivo reiner, Toomas Karm, Kersti rei jmt. Oma
kooli loomine oli kollektiivne ettevõtmine. Ülo Vooglaid ja Leonid
Fiveger liitusid aktiivse seltskonnaga töö käigus. Kui õnnestus
sõlmida esimene leping, oli ka vaim küps, aga küsimus oli rahas.
Mainoril endal ei olnud tollal võimalust kooli loomist finantseerida.
Lõpuks leevendas kooliloojate muresid leping, mis sõlmiti Rakveres
õpilaste täienduskoolituseks. Sealt arenes aastatega kiirelt välja
ressurss, mis võimaldas arengut.

Üheksakümnendate algul toimus Mainoris palju struktuurseid muu-
tusi. Mainori osakonnad muutusid tulemusüksusteks. Seega pidi iga tule-
musüksus ise endale ülalpidamist teenima. Esimestel aastatel, mil õppe-
asutus tegutses kui Mainori osakond, anti ruumid koolile kasutada tasuta
nagu teistelegi osakondadele, kuid aastast 1993 hakkasid kõik osakonnad
kasutatavate ruumide eest renti maksma, mis vormistati sisekäibena. Tolle

18