Page 9 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 9

Mainori peahoone neljas korrus oli aga nüüd vaba. Pisut varem asuta-
            tud majanduskool võis hakata esimestesse päris oma ruumidesse sisse ko-
            lima. Oli saabunud uus ajastu, mil tähtis polnud enam kasutatava tehnika
            suurus ja kaal ning toodangu kasvunumbrite masinlik kokkulugemine per-
            fokaartidel, vaid tegevuse sisu ja üleüldise mõtlemisvõime areng.


            Juhtide koolitusturg Eestis. EMI või Mainor?



            Majanduskooli loomise algidu - mõelda mis kummaline paralleel tänaste
            idufirmadega!  -  oli  rammusasse  ettevõtlusmulda  torgatud  aga  juba  1990.
            aasta maikuus. Just siis toimus ajalooline kohtumine Mainori direktori Ülo
            Pärnitsa  ja  Eesti  Majandusjuhtide  Instituudi  vanemteaduri  Toomas  Saali
            vahel. Pärnitsal oli vaja meest, kes suutnuks koolitusasjad Mainoris käima
            panna nii nagu seda EMI-s oli viimastel aastatel tehtud. Vana koolitussüs-
            teem,  mida  Hillar  Kala  oli  Mainoris  alustanud  ligi  paarkümmend  aastat
            varem  juhtiva  kaadri  professionaliseerumiskursustega,  oli  hakanud  ajale
            vaikselt jalgu jääma. Toomas Saali jaoks hakkas aga jutuajamisel Pärnitsaga
            selginema pilt, miks Mainoris võiksid tulevikus kõik teed uutele mõtetele
            valla olla ja EMI-s vaatamata ajutisele edule siiski mitte...  (Mainor ja Eesti
            Majandusjuhtide Instituut olid 80ndail Eesti ühiskonnas juhtide maineka-
            mad koolitajad ja nõustajad)
                  Otsus ühe või teise kasuks tuli teha, sest kahe isanda teenimine on
            ajaloos  sageli  krahhiga  lõppenud,  teadis  Toomas  Saal  väga  hästi.  Kahe
            koolitussüsteemi  ühildamiseks  polnud  tegelikult  võimalustki.  Ühiskond
            ei vajanud enam seniseid koolitusi, mis aga ei tähendanud, et koolitamine
            tervikuna olnuks perspektiivitu. Vaja oli aga muutunud oludele vastavaid
            koolitusi, mis arvestanuks teatud määral nii Mainorile kui ka EMI-le juba
            kakskümmend  aastat  edu  toonud  juhtide  koolituskogemusega.  Vett  asu-
            sid sogastama ka just sel ajal Eesti turule tulnud lääne koolitusfirmad, kelle
            plaanid ja materiaalsed võimalused olid hoopis teistsugused.
                  Toomas Saali valikuteks olid seega ühelt poolt EMI, kus ta oli äsja loo-
            nud kaasaegsed koolitussüsteemid, teisalt maineka firmamärgiga Mainor
            oma ajale jalgu jääva tehnika ning tasapisi väheneva koolituseduga, kuid
            ettevõtliku ja uuendusmeelse mõttelaadiga. Valik langes Mainorile.


                                          Suure pauguga alguS                              7
   4   5   6   7   8   9   10   11   12   13   14