Page 12 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

tuli kõne alla pigem tehnikumilaadne õppeasutus. Mõistlik oli alustada madalamalt,
seejärel tasapisi süsteem üles töötada, turge võita, ning alles siis asuda suurematest
plaanidest unistama. Igatahes tundus mõte iseseisva koolitusüksuse loomisest teo s -
tatav.“
Aru anti endale ka uutmoodi kooli võimalikest loomisraskustest, mil-
leks olid riiklike õppeasutuste konkurents, sobivate õppejõudude leidmine,
uute õppekavade koostamine, õpivahendite ja eriti tehniliste seadmete puu-
dus, ressursside nappus oma ideede ja arengute rahastamiseks ning ...eel-
kõige elanikkonna harjumatus tasulise õppega.
Ent julge hundi rind olevat rasvane ning Mainori Majanduskool alus-
tas oma tegevust 1992. aasta sügisel. Seda nime kandis õppeasutus aastail
1992 -2002, täna on vahepeal rakenduskõrgkooliks saanud õppeasutuse
ametlik nimetus Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor. Esimestel tegutsemisaas-
tatel õpetati konsultatsioonifirma Mainor asutatud koolis peamiselt majan-
dust ja juhtimist. Tallinnas avati kolm õppegruppi ärijuhi ja sekretäri-juhiabi
erialal. Keskerihariduse diplomit asus tol esimesel õppeaastal taotlema 75
õpilast. Õppekavade koostamisel andsid Mainori spetsialistidele abi Tallin-
na Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli majandusteadlased. Direktorina asus
kooli juhtima Tea Varrak, kelle leekivpunane soeng oli äärmiselt tabavas
koosluses ka efektse daami elustiiliga. Kõik vana ja iganenu nurka, sest
tõeliselt kaasaegses koolis lihtsalt pidi särtsu olema!

TähTis fakT! Vastavalt 2.juunil 1993 vastu võetud erakooli seadusele
registreeriti Mainori Majanduskool 4.novembril 1993
esimese erakoolina Eestis.

Erakooliseaduse jõustumine 1993. aastal ei tähendanud Mainori Ma-
janduskooli jaoks sisuliselt midagi. Saadi aru, kuidas teha asju õigesti ja loo-
mupäraselt. Samuti mõisteti, et haridusasutuse loomine ja omamine ei ole
jõukaks saamise koht. Paljud, sh haridusametnikud ja –töötajad, pidasid
eraharidust aga ratsa rikkaks saamise kohaks. Mõistagi olid nad ekslikud.
Küll aga võis eraharidus luua eeldusi teenida jõukust muudes arengutes.
Nagu tänaseks on see välja kujunenud Ülemiste Citys.

10