Page 10 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 10

Üks asi oli kindel: ühis-
                                                            kond  vajas juhtimise, majan-
                                                            duse ja ettevõtluse alase pä-
                                                            devusega inimesi, samuti ka
                                                            lihtsat  ettevõtluskoolitust  ja
                                                            õpikuid, materiaalset ja mo-
                                                            raalset tuge ning kõige enam
                                                            loomulikult  ...  ettevõtlikke
                                                            inimesi igas eluvaldkonnas.
                                                                 Majanduslikke  võima-
                                                            lusi tolle ajastu kontekstis
            Mainori kooli edulugu algas kuhlbarsi tänavalt.  niivõrd  pompöösse  institut-
                                                            siooni  rajamiseks  ei leitud-
            ki. Ettevõtjad pidasid seda riigi ülesandeks, riik aga omakorda ettevõtjate
            ülesandeks.  Lahenduseks  oli  oma  ideede  elluviimine  ning  motivatsiooni
            leidmine kolleegide kaasamiseks, et kaastöötajates innustavat huvi äratada.
            EMI endise vanemteaduri Toomas Saali karjäär Mainoris algas 1990. aas-
            ta mais personalidirektori toolil ja jätkus peatselt peadirektori ja juhatuse
            esimehe istmel, alates 1998ndast seostus aga lõplikult Mainori Majandus-
            kooliga (ükskõik, milliseid nimesid too loodud populaarne õppeasutus siis
            erinevatel eluperioodidel ka kandnuks...).
                  TOOMAS  SAAL  on tehtud otsuseid ja Mainorisse tulekut  kirjel-
            danud nii: „1990.a. mais Mainorisse tööle tulles tehti mulle ülesandeks taastada
            Mainori kõrge maine Eestis (juhtide) koolitusasutusena sel tasemel nagu see oli
            olnud 1980ndatel aastatel. Ülesannet polnud kerge lahendada. 90ndate algus oli
            aeg, mil ühiskond oli sügavas majanduslikus kriisis. Mõistetav oli, et kui inimestel
            napib raha,  siis loobutakse esmalt vaimsetest hüvedest nagu haridus,  kultuur  jms.
            Täiendkoolitusi lihtsalt ei ostetud. Ettevõtetel ei olnud raha ja inimesed polnud har-
            junud koolitust oma taskust kinni maksma.
                  Koolitus ja kõrghariduse omandamine muutus teisejärguliseks. Turule tulid
            ka välismaised koolitajad ja ärikonsultatsioonibürood. Nende rahvusvahelistest kau-
            bamärkidest ja inglisekeelsest õppest peeti enam lugu kui kodumaistest. Levinud oli
            arusaam, kes räägib soravalt inglise keelt, on järelikult tark ja aus ärimees. Kõik see
            tundus küll uus ja huvitav, kuigi sisu oli enamikel juhtudel varemkogetuga sama-
            väärne või isegi nõrgem.


         8
   5   6   7   8   9   10   11   12   13   14   15