Page 120 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Milline oli kaubanduse jaoks nõukogude aja raskeim periood?

Vaatamata raskustele kasvas kaubakäive siiski pidevalt, kuna sageli püüti
osta kõike seda, mida oli üldse võimalik lettidelt leida. Kõige raskem perio-
od kaubanduse jaoks oli kaheksakümnendatel. Siis enam kaupa suurt saada
polnudki. Kõik, mis letile pandi, sealt kohe ka kadus. Kümnendi lõpus al-
anud talongikaubanduse ajajärk oli hoopis omamoodi imelik. Mõnda kaupa
polekski ehk nii palju ostetud, kui neid võinuks talongivabalt letile panna.
Talonge ei raatsinud ju keegi lasta niisama raisku minna. Ostupaanika polnud
eestimaalastele noil aastail üldsegi mitte tundmatu nähtus. Ka kaupade pidev
hinnatõus ei suutnud sellele piiri panna.
Ometi liikus meie kaubandussüsteemis kaheksakümnendatel aeg-ajalt
ka natuke paremat kaupa. Näiteks importjalatseid, kuna „Kommunaari“
toodangut ei tahtnud ju sel ajal mitte keegi jalga panna. Mõnikord suunati
meil kaupade jagamist ka nö kõrgemalt poolt. Parteikomitee näiteks nõudis,
et lüpsjatele tuleb esmajoones teatud kogus (import)kaupu eraldada, sest
nood ei tulevat muidu töölegi. Seega tuli eraldada kohalikele kauplustele
teatud hulk defitsiitsemaid „lüpsjate kaupu“, mida käidi siis spetsiaalselt far-
mides müümas. Tegelikult oli see ju tsirkus ruudus! Aga aeg oli lihtsalt sell-
ine... Suuremaid tarbekaupu – jalgrattaid, telereid, vaipu, rehve, külmkappe
ja pesumasinaid – neid jagasid tavaliselt ametiühingud.
Omajagu närvesööv oli meie töös seegi, et pidime ju kevadistel kooperatiivi
üldkoosolekul ikka ja jälle rahvale aru andma, miks üht või teist kaupa saada
pole. Kõik ju süüdistasid esimese hooga ikka kaubandust.

Kuidas õnnestus siiski käibenumbreid suurendada?

Mõistagi tuli kogu aeg kõvasti nuputada, kuidas käivet suurendada. Selleks kor-
raldasime laatasid, näitusmüüke, spetsiaalseid müügipäevi, ostjate kohtumisi
tootjatega, karnevale, kontserte jms.
Korraldasime koguni moedemonstratsioone, et rahvas ikka teaks, kuidas
moekamalt riietuda ja mida olemasolevates võimaluste piires kanda. Müüjad
kehastusid siis ajutiselt mannekeenideks, kusjuures nad said oma ajutise rolli-
ga suurepäraselt hakkama. Kaubalaadad toimusid koos karnevaliga ja loomu-
likult oli korralik ettevalmistus karnevaliks tööd- ja aeganõudev. Näiteks laata-
del sõidutati rahvast helikopteriga, kusjuures lendamislubade väljaajamine
ning kopteri tellimine nõudis eelnevalt samuti hulk aega. Ent laadakarnevalid-
est jäid rahvale alati kustumatud muljed. Tänase päevani näen mälupildis, kui-
das karnevalist osavõtjad marssisid orkestrantide marsihelide saatel kunagise
kooperatiivikaupluse eest läbi. Rahval oli igatahes vaatamist-imetlemist palju.
Laadaplats asus Sulupere jõe ääres. Ja seal sõidutati rahvast ka kaarikuga.

118