Page 124 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Koos Läti ja Leedu kooperaatoritega me seda lõpuks ka tegime. ‘“Suur vend’’
üritas meile küll veel palju probleeme tekitada ja tagatipuks öeldi meile ka
üsna halvasti, ent kui Eesti lõpuks Berliinis uuesti rahvusvahelise kooperatiiv-
iorganisatsiooni liikmeks võeti, oli ikka uhke tunne küll! See andis nüüd õi-
guse ja võimaluse osaleda üldistes kooperatiivsetes asjaajamistes ja osa saada
pakutavatest teenustest, näiteks osaleda EuroCoopi varustusorganisatsiooni
töös.
Arenesime loomulikult koos naabritega. Meie tarbijate ühistute tänane
suurepärane seis
on kõige selle loomulik jätk. Coopi nimi tõstis ka kohaliku rahva huvi selle or-
ganisatsiooni vastu. Kahjuks oli ja on meie rahva teadlikkus coopkaubanduse
olemuse kohta siiski veel üsna tagasihoidlik, kuigi juba käesoleval aastal saab
Eesti Coop ju 100aastaseks, olles vanimaid läbi aegade pidevalt tegutsenud
organisatsioone üldse.
Lisaks kaubandusteenusele on nüüd edukalt tööd alustanud ka Coop-pank!
Põhimõte on ikka üks – kõik jõud on suunatud omanikliikmete paremaks
teenindamiseks nii poes kui ka kohalikus pangakontoris!Ei ole ju maarahval
tähtsamaid asju kui oma pood ja koht, kust kaardiga raha kätte saada. Edasi
sõltub juba kõik sellest, kuidas toimub üldine areng, kuidas kasvab meie os-
tuvõime ja millised tulevikutrendid saavad meie elus määravaks.
Mille poolest on teiste piirkondade tarbijate ühistute seas silma
paistnud Raplamaa ühistutegelased?

Rapla TÜ on läbi aegade silma paistnud äärmiselt sihikindla ja mõtestatud
tegevusega, kusjuures võrdselt on arvestatud nii oma töötajate kui ka oman-
ikliikmete huve. Võimaluste piires on rajatud uusi kaubanduspindu, resto-
rane, sööklaid (toitlustus oli ju pikka aega üks ETK põhitegevusi! ) ja ladusid.
Elu oli 80ndate lõpu suure defitsiidi tingimustes äärmiselt keeruline. Selgitu-
stöö, millest see kõik tingitud oli, nõudis palju aega ja energiat. Põhjus ei pei-
tunud ju üldsegi mitte saamatutes kauban- dusjuhtides,nagu partei ja valitsus
püüdis näidata, aga hoopis muus. Tegelikult oli kõik üheselt selge – kaupa
lihtsalt ei jätkunud. Püüdsime seda piskutki ‘’kristlikult’’ jagada, ent paraku ei
toonud see tegevus ju resurssi juurde.
Mäletan tänini ühe õnnetu ema kaebust kohaliku kaupmehe peale: peres
kasvas kaks last, aga kaupmees müüs emale vaid ühe importkombinesooni...
Kaebusega tuli loomulikult tegelda ja siis selguski, et too maapood oligi saanud
kesklaost vaid üheainsa kombinesooni. „Import“ oli võlusõna, mis tekitas nii
joovastavat õnnetunnet kui ka üksteise süüdistamist ja etteheiteid. Rapla rah-
vas oli aga tubli - ühistuliikumist edendama valitud juhte usaldati ning suhtuti
igati mõistvalt ja sügava arusaamisega ka nende ettevõtmistesse ning raskelt
kätte võidetud võimalustesse. Ei mäleta Rapla mailt ühtki tõsisemat prob-

122