Page 148 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

ANDRES LAARIL on tagantjärele ka oma toonaste kolleegide koh-
ta vaid kiidusõnu öelda.
„Näiteks Tauno Õunapuu oli väga hea analüütik. Kristel Reim hea organi-
saator, kuigi ta tuli muudel põhjustel ja minu initsiatiivil mõni aeg hiljem töölt
vabastada. Ääretult palju andsid kooli arengusse ka Krista Tuulik ja tänaseks juba
meie seast lahkunud Maie Oblikas. Ning loomulikult ka Toomas Saal, kes oli kooli
loomisest peale olnud kogu asja hing.“

arutleda selle üle, et kui Mainori käsutuses poleks olnud
kooli rahavoogusid, siis milliseks kujunenuks Ülemiste City
saatus, on puhas spekulatsioon.

Mainori kontserni ja kooli endine finantsjuht Andres Laar

Suurused ja väärtused muutuvad ajas ja ühiskondlikus ruumis. See
on kehtinud ka Mainori kohta. Üheksakümnendatel tundsid Mainorit kõik
ja äsja selle juurde loodud kooli suurt mitte keegi, kuid uue millenniumi
alguses olid asjad mõneti vastupidi. Tuntakse küll Ülemiste Cityt ja ette-
võtluskõrgkooli Mainor, kuid emaettevõte ise on jäänud tahaplaanile. Mõ-
jusa brändi loomine on alati olnud omaette töö ning üleöö ei teki midagi.
Mainori nimi avas omal ajal palju uksi, kuigi mõni uks jäi puhtpoliitilistel
põhjustel ka suletuks.
Mainori kooli arengus on olnud kindlad märgilise tähendusega eta-
pid. Alustati koos Tea Varrakuga, Maie Oblika rektoriajal professionalisee-
ruti. Kvantitatiivne hüpe tehti pärast kooli kolimist endisesse Dvigateli di-
rektorite majja. Väljapaistvalt arenes kool Mati Lukase rektoriks oleku ajal
ning Krista Tuuliku ajastul, mil kujunes välja akadeemiline stiil. Tähtsaks
on peetud, et kogu kooli arengus oleks hing. Mainori kooli hing on algu-
sest peale olnud Toomas Saal, on kinnitanud Ettevõtluskõrgkooli Mainor
kauaaegne eestseisuse ja nõukogu liige ning külalisprofessor Ülo Voog-
laid.
Täna on kool oma arengu neljandas etapis, mida alustas Kristjan Oad
ja jätkab rektorina professor Mait Rungi.

146