Page 98 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

kindlat arvu ruutmeetreid. Igal ruutmeetril oli oma hind. Tuli võtta panga-
laen, kus omafinantseering olnuks 30 %. Seda 30 protsenti koolil tollal ei
olnud. Nüüd tuli mõelda, milliste garantiidega hankida esialgu vähemalt 30
%. Koolil tuli tõsiselt tegelda jätkusuutlikkusega, panustades hetkel milles-
segi, millest tõusnuks kasu alles tulevikus.
Just sel ajal hakkas joonistuma arusaam Dvigateli projektist, valmi-
nud olid ka esimesed kontseptsioonid, mille töötas Targa Äri Linna jaoks
välja Gunnar Kobin koos oma meeskonnaga. Nii kooli kui ka Mainori ja
Ülemiste City arengukontseptsioon andsid koos lahenduse, et koolile oleks
otstarbekas osta praegune koolihoone, tollane sõjatehase ja tsaariaegse va-
gunitehase adminkorpus. Aga see oli vaid Mainori ja omanike nägemus.
Koolipersonali jaoks oli see esialgu katastroof, kes esialgu siinkohal asunud
sööti jäänud ja varemetes alale just heameelega ei tihanud tulla. Siinsel ter-
ritooriumil käisid ringi igasugused luuserid ja muud kahtlased tüübid, ala
oli piiratud okastraatidega nagu vangilaagris, asfaldis peitusid augud kui
pommilehtrid ja ülejäänud ümbrust ilmestasid vaid ehituspraht ja lõpma-
tud porimülkad. Loomulikult ei jõudnud sellise tühermaa ligilahedale ka
ükski bussiliin. Õppepersonal seisis Ülemistesse tulekule totaalselt vastu.
Ometi sai tulek teoks aastal 2006 ning täna ei tule enam kellelegi mõttessegi,
et siit võiks kunagi ära minna. Igatahes oli see väga hea näide strateegilisest
mõtlemisest ja juhtimisest.

As Mainor ja Ülemiste City juhatuse liige Ants Pilving ja toomas saal

96