Page 73 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

Millised on tänased Rapla Tarbijate Ühistu ees seisvad peamised
ülesanded?

Rapla Tarbijate Ühistu tänase päeva kõige tähtsam ülesanne on püsida
konkurentsis. Viimane on aga läinud päris tõsiseks, kui mitte öelda halastama-
tuks. Raplas pole täna Eestis tegutsevatest kaubanduskettidest üksnes Grossi
Toidukaupu, ülejäänud on aga kõik kohal. Seega ei saa öelda, et kauban-
duspinda oleks ostja kohta vähevõitu, kliendil puuduksid valikud või oleks
sortiment kuidagi piiratud. Tihedas konkurentsis tuleb toimetada ka Raplate
Tarbijate Ühistul koos Coop-i keskühistuga. Suurema osa hangetest oleme-
gi seetõttu keskühistule delegeerinud. Täna on Konsumi müügiartiklite arv
10 -12 000, neile lisandub veel ehituskaup. Meie kaubavalik on seega üpris
lai. Kõik see tuleb vastavalt säilitustingimustele, realiseerimisaegadele jms
veel omaette tooterühmadesse lahterdada. Kaubandusäri on tänapäeval päris
keeruline.

Kui vaba on Rapla Tarbijate Ühistu oma valikutes ja ostuotsus-
tes? Kui palju tuleb nõu pidada keskühistuga? Kui lojaalsed on
Rapla TÜ kliendid?

Oleme kõigi tarbijate ühistutega kokku leppinud erineva kolme keti kau-
bamärgi kasutamise osas (A&O, Konsum ja Maksimarket). Ka sortimendid
on suures plaanis kokku lepitud. Muidu oleks keskühistul ühist sisseostu
teha üpris raske või koguni võimatu. Ühise sisseostu najal püsivadki hinnad
konkurentsivõimelistena. Iseseisvalt kaupu sisse ostes peaks ju ühistu kuluta-
ma selleks päris palju ressurssi nii tööjõu, ladustamise, logistika kui ka muu ja-
oks. Efektiivsus saavutataksegi ühistegevuses, sh ka ühises sisseostus. Mõistagi
on meilgi nn oma otsustus- ja osturuum, kuid seda kasutades peame arves-
tama eelkõige kohalike tootjatega. Näiteks ostame sageli kaupa otse Kehtna
vorstitööstuselt, Rakuterilt ehk endiselt Rey Lihatööstuselt jmt. Seega ongi
Rapla Tarbijate Ühistule jäänud suuresti vaid müügitöö, mis teebki kogu kau-
plemisprotsessi efektiivsemaks, kuna ostupoole ja sortimendi kujundamisega
pole tarvis väga palju vaeva näha. Muidugi kulub omajagu energiat ka igasugus-
tele kampaaniatele, ent seegi on vajalik parema müügitulemuse nimel. Kuna
Eestis võivad ju põhimõtteliselt kõik poeketid kliendi jaoks samasuguse kauba
välja panna, tuleb enesele teadvustada, et karmis konkurentsis võidab see, kes
paremini teenindab. Oluline roll on kindlasti ka kliendikaardil. Coop-säästu-
kaardiga anname teatud kaubagruppides küll päris palju kasumimarginaali
ära, kuid teeme seda üksnes kliendi lojaalsuse nimel. Mõistagi on meie soov,
et Coopil oleks võimalikult palju kliente. Kliendi hoidmine on tänapäeval li-
htsam kui uue võitmine.

71