Page 75 - RAPLA TARBIJATE ÜHISTU 115

niikuinii kergemaks teha, näiteks vorstiots puhtaks lõigata. Kaaluvahed tekivad
aeg-ajalt ka muudel asjaoludel, näiteks mõni dokument võib kaotsi minna jne.
Inimesed on ju ekslikud. Arvuti õnneks ei valeta kunagi. Ta reageerib sellele,
mida inimene temaga on teinud. Kokkuvõtteks võibki nentida, et kauban-
duslik kadu on tänapäeval kõigil kauplustel enam-vähem ühesugune. See, et
Raplas tuli mingil ajal võidelda kohalike pisisulidega, käis meie töö juurde.
Tuli teha koostööd politseiga, paigaldada valvekaamerad jne. Pigem oli küsi-
mus süsteemi suutmatuses korralikke inimesi kasvatada juba varasest noorus-
est peale. Alla 14aastastel pole ju nüüd sageli mingit hirmu väära teo pärast.
Lastekaitsjad ei luba koolis õpetajatelgi pahategijate suunas näppu viibutada.
Pole enam selline aeg, kui alaealisi pahategijaid võis häbiposti seada, klassi
ette tuua, neil tukast kinni võtta... või rääkidagi sellest, et keegi klassikaaslastest
käis kuskil poes vargil. Mõnes mõttes on sellisest karistamatuse sündroomist
kahju: tegelikult on nii, et mida varem hakkame viltu kasvanud võrset ümber
painutama, seda normaalsem puu sealt kasvab. Mõnest muidugi ei saagi asja.

Millised on olnud suurimad muutused Rapla Tarbijate Ühistu
jaoks viimasel veerandsajandil?

Kõik suuremad kohad meie teeninduspiirkonnas on saanud praktiliselt uued
kauplused. 2002 avati Rapla Konsum, 2007 Kehtna A ja O, 2009 Kohila Kon-
sum, 2013 Kaiu A ja O. Meie piirkonnas enam selliseid tiheasustusega kohti
pole, kus tasuks investeerida uue ärihoone ehitusse. Ainsana jäi üle vaid Mär-
jamaa, kus oleme otsustanud järgmise Konsumi kaupluse avada. Planeeringu-
ga läks küll loodetust pisut kauem aega, kuid meie plaane see pisike viivitus
ei muutnud. Kinnistu on nüüd olemas, eelprojekt valminud, detailplaneering
valmis, tehnoloogia välja joonestatud, ehitaja välja valitud, jääb üle veel vaid
pankadega natuke asja arutada, sest üksnes omavahendite arvel nii suurt pro-
jekti ette võtta ei tasu.
Märjamaale jõudmisega saabki Rapla maakonnas investeerimisega seotud te-
gevusväli otsa. Loomulikult teame, et kui mingi ettevõte jääb seisma, siis tege-
likult tähendab see tagasiminekut. Igal juhul peab kogu aeg silmapiiril olema
mingi lahendus, kuidas edasi areneda. Seega uurime hoolikalt erinevaid vald-
kondi, kuhu ühistu võiks oma tegevust laiendada. Coopi kaudu oma panga
juba ostsime. Kui võtame eeskujuks rootslased, siis Rootsi Coop on aktiivne
hotellinduses, rajab tanklakette, kusagil arendab Coop matusekontoreid jne.
Igatahes on selge, et ühistukaubandus võimaldab jaekaubanduse kõrval tegel-
da paralleelselt ka teiste ärivormidega, mis kokkuvõttes tagabki ühistu liik-
mete ja klientide parema teenindamise.

73