Page 176 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

Mart
rEPnau

„aS Mainori vastu valitses üheksakümnendatel meeletu huvi ka
rahvusvaheliselt. Eestis käis igal aastal sadu välisettevõtjaid ja
ärijuhte maad kuulamas. Mainoril oli vaja pigem täpsemalt paika
panna oma strateegilised suunad, et end mitte killustada igasse
suunda pürgimisega.
Mainori juhtkond oli väga tundliku ühiskondliku närviga. aS Mai-
nori kui kooli asutaja nägemus haridustempli põhilistest nurgakivi-
dest tuli ikka Mainori juhtkonnalt endalt, mitte aga välismaa tark-
peadelt. Mainori juhid ei teinud otsuseid exceli tabeli põhjal, vaid
märksa laiemalt ühiskondlikku kandepinda vaadeldes ning tunne-
tades. Mainori rollina saab välja tuua ka kooli regionaalse mõõtme
teostumist, mis võimaldas rakendusliku kõrghariduse viia üle Eesti
kõikides piirkondades kodule lähemale. tänapäeval tuleb tunnus-
tada mainorlasi selle eest, et juleti toonaseid põhimõtteid arvesta-
des kõvasti vastuvoolu ujuda.
Keeruline on mõelda, milliseks kujunenuks kool siis, kui see oleks
loodud näiteks viis aastat varem. Võib-olla oleks olnud siis liiga
vara. Pigem mõtleksin sellele, mis saanuks 95ndal aastal, mil proo-
viti kooli naha ja karvadega üle võtta. natuke karvu läks, kuid nahk
jäi õnneks alles. Igatahes loodi kool enam-vähem õigel ajal, mil
nõudlus sellise õppeasutuse järele oli just ühiskonnas haripunkti
jõudnud.“

Andres Aia asus
Mainori kõrgkooli
õppima aastal 2003
ning pärast lõpetamist
jätkas tööd samas
õppeasutuses.
tänaseks on ta
eesti ettevõtluskõrgkooli
Mainor it-juht.

174