Page 181 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

tealuse väljatöötamine olnud väga keeruline. Sellest mõõdikute süs-
teemist peaks tulevikus välja kujunema tööriist, millega saaks täpselt
mõõta iga areneva linna või väiksema omavalitsuse perspektiive.
See annab võimaluse reaalselt hinnata ka Mainori rakenduskõrg-
kooli teaduspotentsiaali. omaette küsimus on aga selliste inimeste
leidmine, kes suudaksid ellu viia unistust, et ühel päeval saaks Mai-
nori kõrgkoolist hoopis ülikool. Kui Mainori kõrgkooli rektoriks asus
Mait rungi oma meeskonnaga, lubas see loota, et peagi hakkab
senine rakenduskõrgkool suurte sammudega ülikooli unistust ellu
viima.
on selge, et kui Eesti tahab oma senist edulugu jätkata, tuleb tuua
välismaiseid spetsialiste sisse või hoopis kasvatada neid ise. teine
võimalus on kindlasti odavam ning majanduslikult kasulikum. Juba
õppetöö käigus on tegelikult näha, kas õppur suudab ja tahab tule-
vikus panustada siinsesse majandusse või mitte. Kindlasti pole Mai-
nori kõrgkooli roll üksnes eksportida haridust, vaid kasvatada eduka-
maid õppureid tulevikus selles suunas, et nad panustaksid tulevikus
ka Eesti majandusellu.“

tooMaS
Saal

„Eestlane on ju suhteliselt võõravaenulik. Vastava kuvandi on omaks
võtnud ka paljud ametnikud. Ühest küljest on see tolerantsuse küsi-
mus, teisalt mängib rolli mugavus. riigis on puudu 60 -70 000 töö-
kätt ning see puudujääk vaid süveneb. Peagi kerkib küsimus, kust
siis need puuduolevad võtta, kui Eestis neid pole... Me oleme vali-
kute ees: kas eelistada siiski venekeelset või hoopis teistsuguse na-
havärviga tööjõudu või jääda jänni tootmis- ning teenindussfääris?
Me peame selle valiku tegema, sest lõpmatuseni keerulise küsimuse
lahendust edasi lükata ei saa.“

1992–2022: kokkuvõtteid ja tagasivaateid 179