Page 142 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 142
Erialaselt üritas Kristjan Oad nihutada õppefookust üha enam IT-ala
poole, kuna selles sektoris valitses Eestis siis ja valitseb endiselt suurim töö-
jõupuudus. Lisaks on just selles lõigus ka kõige multikultuursem töökesk-
kond, kõige madalamad barjäärid erineva taustaga inimeste töölesaamisel
ja väga motiveerivad palgad. Kohati tundus, et just selles sektoris moodus-
tubki Mainori koolist omandatud haridusest ja jätkuvast tööprotsessist kõi-
ge terviklikum süsteem Eesti tööturul: kool – üliõpilased – karjäär töökohal.
Ärialade lõpetanutest suurem osa on läinud kodumaale tagasi. Neid
oodatakse seal pikisilmi, et omandatud teadmisi oma riigi kasuks rakenda-
da. On ka neid võõrkeelseid lõpetajaid , kes on siinsete ettevõtete poolt ära
napsatud. Kristjan Oadi suhteliselt lühikeseks jäänud tööperioodil õnnestus
Eesti Ettevõtluskõrgkoolist Mainor teha oma nišis rajaleidja. Kurb on muidu-
gi sellest, et kool on jäänud senimaani üksikuks teenäitajaks. Palju õnnestus
sel perioodil arendada ka IT-valdkonda. Tänaseks on tol ajal loodud baasi-
le õnnestunud ehitada juba midagi märksa suuremat – Eesti kõrghariduses
on oma koha leidnud sellised erialad nagu tarkvaraarendus, arvutimängud,
start-up ettevõtlusega seonduv jne. Ka Cleveroni Akadeemia loomine koostöös
tootmis ettevõttega ning robootika tarkvaraarenduse õppekava on oluline.
kooli nõukogu liige ja kontserni mainor finantsjuht aare paloots
140
