Page 140 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

tooMaS
Saal

„rahvusvahelistumisega on koolis tegelikult tegeldud juba veerand-
sada aastat, kuid tulemused ei teki üleöö. Sellel suunal on palju tahke.
Üks suund on rahvusvahelised partnerid. Suhted teiste riikide kõrgkoo-
lidega, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Space
network või EuraShE, rahvusvahelised projektid, õppejõudude ja üli-
õpilaste rahvusvaheline koostöö. algaastatel oli kooli suhteline tundma-
tus rahvusvaheliste projektide elluviimisel mõningal määral takistuseks.
Võrgustiku olemasolu on alus, millele rajatakse tõsisemaid partnerlus-
suhteid. aga seda võrgustikku peavad ülal hoidma siiski inimesed. Ja
neid kas on või ei ole. teine pool on rahvusvahelised üliõpilased. nende
ligitõmbamine on olnud tunduvalt vaevalisem protsess, kuid tänaseks
on kool jõudnud tõepoolest ka rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeni.“

Ingliskeelse õppe käivitamine langeski Kristjan Oadi tööaega. Kauge-
malt õppima tulnutega seondusid ju veel paljud muud mured alates ela-
miskohtade otsimisest, viisaprobleemidega tegelemisest kuni elementaar-
sete olmeküsimuste lahendamiseni.
Ka eesti keele õpetamise vajadus välismaalastele oli K.Oadi kui Eesti
patrioodi jaoks isiklik suur eesmärk. Läbi tudengitele praktikakohtade pak-
kumise tuli ju ühtlasi hõlbustada ka nende hilisemat töölesaamist, mis oli
välisõppurite jaoks tõsine ja tähtis argument. Suured ülikoolid tollal ei tege-
lenud sellega. Pärast lõpetamist vilistlastele töökoha hankimine, millega koo-
lis kohusetundlikult tegeldi, oli vägev argument Mainori kõrgkooli kasuks.
Loomulikult avas kõikjal uksi riigikeele oskus. Seega langesid kooli püüdlus-
tes kokku nii sentimentaalne kui ka praktiline pool. Kõikidesse ingliskeelse-
tesse õppekavadesse lisati sel eesmärgil võimalikult suures mahus ka eesti
keele õpet. Kristjan ise pidas seda üheks oma suuremaks töövõiduks, kuid
kahjuks jäi see ka üheks tema viimaseks tööks Mainori kõrgkoolis. Toona sea-
tud eesmärki, et kooli lõpetamise ajaks pidanuks iga välismaalasest lõpetaja,
olenemata nimest või nahavärvusest, olema võimeline vähemalt kohvinurgas
vestlust eesti keeles pidama, pole hiljem piisavalt atraktiivseks peetud.

138