Page 154 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\
P. 154

KadI
                            PÄrnItS



                  „Selle taga, et järjest enam ettevõtteid asub stipendiume välja pa-
                  nema, toetamaks ettevõtluskõrgkooli Mainor tudengeid nende
                  õpingutes, on eelkõige kogu Mainori grupi head ärisuhted. Üldiselt
                  valitseb Eestis mentaliteet, et kõike saab tasuta. haridust sealjuu-
                  res. aga  peaksime mõtlema oma ressurssidele, kui väike on meie
                  riik, kus kõike tasuta pakkuda pole lihtsalt reaalselt võimalik. täna
                  ei maksta õpetajatele korralikku palka, mis oleks aga rahvusriigi es-
                  mane eesmärk. Kui suudaksime kas või põhikooli ulatuses pakkuda
                  tipp õpetajatele tipp-palku, oleks see suurepärane. Ja seejuures ei
                  tohi unustada ka aluspedagoogikat ehk lasteaedu.
                    Me jagame oma väikseid vahendeid sageli arutult. Meie ettevõt-
                  ted ei saa kõike tasuta küsida. Kui mingi ettevõte tahab enda süstee-
                  mi sobivat spetsialisti, siis tulebki selle eest maksta. Stipendium on
                  sel eesmärgil parim, mida pakkuda. Kahjuks on selliseid ettevõtteid
                  veel vähe, kes seda mõistavad ning meil tuleb selle arusaadavamaks
                  tegemiseks veel palju tööd teha. Sageli ei mõista ettevõtted, kes ta-
                  havad kõike tasuta saada, et äsja värvatu tuleb neil siis endal välja
                  õpetada. Ja kui värvatul pole vastavat ettevalmistustki, siis ei pruugi
                  uus koht talle lihtsalt sobida ning ta lahkub kiiresti. Ses mõttes on
                  juba koolis väljaõppesse panustamine hoopis tulusam tegevus.“




                  Edukas  on  olnud  kooli  koostööprojekt  Cleveroni  Akadeemiaga.
            Viljandis tegutsev  Cleveroni Akadeemia on sisuliselt Eestimaa esimene
            korporatiiv-kõrgkool. Taolisi koole rajati Ameerikas juba eelmise sajandi
            keskpaiku, kusjuures nende idee tugines konkreetsele tööjõuvajadusele,
            mis tuli mingil moel rahuldada. Õppeformaadiks on nii ettevõttele kui ka
            koolile sobiv nn kohapõhine õpe. Tudengitel kulub pool nädalat Viljan-
            dis teooriaõpinguteks, nädala teises pooles löövad nad aga kaasa ettevõtte
            isesõitvate autode tootearenduses.




        152
   149   150   151   152   153   154   155   156   157   158   159