Page 156 - D:\ABI KUJUNDUTÖÖDEKS\MAINORI RAAMAT\

MaIt
rungI

„Meie eesmärk on olla Eesti majanduse ja ühiskonna talentidega
varustaja. Välisüliõpilase olemasolu on vajalik õppe kvaliteedi tõst-
miseks. tänane äri on globaalne, milles saab edukas olla vaid läbi
mitmetahulise kogemuse ning mitmekultuurse keskkonna. Välis-
tudengeid vajatakse erialadel, mida kohalikud ei eelista (sh inse-
neeria), kusjuures välistudengid on tulevased Eesti saadikud kogu
maailmas. Välistudengite osakaal võiks olla ligikaudu kolmandik
ning sellise tulemuse on EEK Mainor ka saavutanud. EEK Mainor on
olnud pikka aega kolmekeelne õppeasutus. Venekeelse õppe kõr-
vale lisandus ingliskeelne õpe 2017.a. täna on koolis neljandik ing-
liskeelsel õppel ja neljandik venekeelsel, kus olenevalt erialast õpib
30-70% välismaalasi. toimivad ühisprogrammid Portugali ja leedu
kõrgkoolidega.Ühisprogrammi raames Portugali ja leedu kõrgkooli-
dega veedavad välistudengid ühe semestri Mainori kõrgkoolis. Koolil
on mitmeid partnereid uSast (towson), Jaapanist (oita, Kanazawa),
kellega on korraldatud ühisüritusi – näiteks veebinare ja töötubasid.
Õppeprogrammide ja erialade valikuis on lisandunud mitmeid
ingliskeelseid erialasid erinevatesse õppekavagruppidesse (ärindus
– start-up ettevõtlus, loovus ja äriinnovatsioon; kunstid – veebiteh-
noloogia, arvutimängude disain ja arendus; IKt – tarkvaraarendus ja
ettevõtlus). Eestikeelses on lisandunud esimene korporatiivkõrgkool
Cleveroni akadeemia – robootikatarkvara arendus. Koolis arenda-
takse töökohapõhist õpet ning lisandumas on mikrokraadid.
EEK Mainor jätkab tihedat koostööd teiste rakenduskõrgkoolidega
kõrghariduse tulevikuvisioonide loomisel, haridusalases seadusloo-
mes, välistudengitega seonduvas distantsõppe metoodikas.
talentide nimel käib globaalne võitlus. Maailmas on umbes 5,3
miljonit välisüliõpilast, Euroopas neist alla 2 miljoni. lähte- ja siht-
punktide osas kehtib Pareto modifikatsioon: enamus tudengeist
tuleb ja läheb kümnesse riiki. Peamised lähtekohad on kolmanda
maailma riigid aasias ja aafrikas, samuti uSa. Seetõttu tuleb ka Mai-
nori kooli kolmandatest riikidest 62% välisüliõpilastest. Euroopas
tervikuna on tavapäraselt kolmandate riikide suhe suurem, Eesti Et-
tevõtluskõrgkoolis Mainor on siiski asukohast tulenevaid erinevusi,

154